< Tagasi lehele Arvamuslood

Käes on lubaduste täitmise aeg

04.04.2014 Autor: Liia Hänni

Hiljuti ametisse asunud valitsusliit andis kõlava lubaduse muuta riigijuhtimise avatumaks ja paindlikumaks. „Pean ainuvõimalikuks, et ministrid lähtuvad oma töös avatud valitsemise põhimõtetest. Läbipaistvus ja kodanike kaasamine otsuste tegemisel on saanud uueks normaalsuseks, vajalikuks usaldusliiniks kodanike ja valitsuse vahel“ – selgitas peaministri kandidaat Taavi Rõivas oma arusaama Riigikogu kõnetoolist valitsuse moodustamiseks volituste saamisel. 

Nüüd, kus volitused käes ja valitsus ametis, on koheselt võimalik ja vajalik hakata lubadust ellu viima.  Nimelt jäi Antsipi valitsusest maha probleem, kes peaks juhtima ja koordineerima avatud valitsemise põhimõtete edendamist riigis. Teatavasti liitus Eesti rahvusvaheliselt tasandilt alguse saanud avatud valitsemise partneruse ehk AVP initsiatiiviga 2012. aasta kevadel, kuid seni on ettevõtmine hingitsenud nagu tuli toores puus.  AVP-ga liitumisel lubavad riigid edendada läbipaistvat, ausat ja ühiskonda kaasavat valitsemist konkreetse tegevuskava alusel, mis tuleb ette valmistada koostöös valitsusväliste partneritega.   Praeguseks on kaks aastat tagasi kiiruga valminud tegevuskava aeg ümber ja kiiresti on vaja võtta käsile uue tegevuskava koostamine lähemaks paariks aastaks. Seda näeb ette rahvusvahelise AVP initsiatiivi loogika, milles riigi tegevuskava ettevalmistamine, selle tulemuslikkuse hindamine ja tegevuskava uuendamine korduvad iga kahe aasta järel.  Eesti uus AVP tegevuskava peaks lõplikul kujul valmima käesoleva aasta juunis.

Vabaühenduste vaatekohalt on AVP olnud käepärane tööriist, et ergutada valitsust tegelema riigivalitsemise uuendamisega tänapäevase osalusdemokraatia võtmes. Viimaste aastate arengud on kinnitanud selle hädavajalikkust – senine  valitsemise praktika on paljudele aktiivstele inimestele vastukarva ja ka e-riigi areng pole päris see, mida ootame.  Piisab, kui meenutada Rahvakogu protsessi ja erinevaid valitsusväliseid algatusi riigireformi teema tõstatamiseks.  Muutuste algatamisel on aga eelduseks selge poliitiline tahe, mida seni on ilmselgelt nappinud.  Kas uus valitsus haarab ohjad?

Uue võimuliidu koalitsioonilepingus on avatud valitsemise partnerlus riigireformi puudutavas osas lausa eraldi ära märgitud: „Viime e-riigi arendamise peaministri juhtimise ja Avatud Valitsemise Partnerluse (Open Government Partnership) koordineerimise Riigikantselei juhtimise alla.“  Lause esimene pool on arusaadav – peaminister isiklikult võtab vastutuse e-riigi arendamise eest. ( Millised hoovad tal on selle olulise juhtimisülesande täitmiseks, on iseküsimus.)  Kuid lause teise poolega, mille kohaselt AVP koordineerimise juhtimine saab Riigikantselei ülesandeks, on lugu keerulisem.  Mida iganes „koordineerimise juhtimine“ ka tähendab, ei ole Riigikantseleile põhiseaduse kohaselt antud poliitilise juhtimise funktsiooni. Riigikantselei ülesandeks on valitsuse ja peaministri asjaajamise korraldamine ja tehniline teenindamine. Seega on avatud valitsemise põhimõtetete edendamise poliitiline „lipukandja“ endiselt ebaselge. Loogiline oleks, et e-riigi arendamise eest vastutav peaminister võtaks enda ülesandeks ka AVP protsessi juhtimise, sest e-riik ei ole ju asi iseeneses, vaid ikka seesama Eesti riik, mille juhtimist on valitsusliit lubanud avatumaks muuta.

Üks on siiski selge – edaspidi saab AVP, mis seni kippus hoopiski omanikuta olema, Riigikantselei „asjaks“. Aga avatud valitsemist lubanud valitsusliidult ootaks rohkemat. Nimelt õigusriigile kohast selgust AVP poliitilise juhtimise ja seda toetavate struktuuride kohta, mis peaksid hõlmama ka koostöömehhanisme valitsusväliste partneritega. Üks võimalik juhtimis- ja koostöömudel  valitsuskomisjoni näol on esitatud peaministrile saadetud AVP võrgustiku kirjas, millele loodame peatselt vastust. Käes on lubaduste täitmise aeg.

Liia Hänni
Vabaühenduste AVP ümarlaua koordinaator

 

Kommentaarid

  1. Juhani Lemmik

    11.04.2014 16:19

    Liia tõstatatud küsimus Riigikantselei rollist vajab lühikest selgitust. Arusaam, et Riigikantselei on pelgalt valitsuse ja peaministri tehniline teenindaja, ei ole tänapäeval asjakohane, kuna nö valitsuskeskuse rolli täitev asutus läheb vältimatult kaugemale pelgalt sekretariaadi rolli täitmisest.

    Üldistatult ja lühidalt võiks öelda, et Riigikantselei aitab tagada valitsuse otsustusprotsesside kvaliteeti, mis seisneb selles, et valitsus saab kogu otsusetegemiseks vajaliku taustainfo (nt alternatiivsete otsuste või välja pakutava otsuse prognoositavate mõjude kohta) ning veendumuse, et otsused on ette valmistatud kooskõlas kõigi reeglitega (nt on otsused õiguspärased ja ette valmistatud kaasaval moel).

    Teiseks Riigikantselei rolliks on tagada, et poliitikad ja eelnõud oleksid kooskõlalised varasemate otsustega ning neid tehtaks üldistes huvides ehk üksikotsuseid vaadeldaks laiema “pildi” kontekstis. See tähendab vajadust koordineerida ministeeriumide tööd, mitte teha seda nende eest ära. Näiteks valmib Riigikantselei eestvõttel valitsuse tegevusprogramm, mille abil “tõlgitakse” koalitsioonilepingus sisalduv konkreetseteks ministeeriumide tegevusteks, mis on vajalikud koalitsioonileppe lubaduste või eesmärkide saavutamiseks. Nende ülesannete täitmist seirab Riigikantselei.

    Sellest lähtuvalt on ka AVP tegevuse koordineerimine võrreldav viimatikirjeldatuga: Riigikantselei saab anda tõuke erinevate osapoolte (nii ministeeriumiesindajate kui valitsusväliste partnerite), kelle ülesandeks või huviks on AVP tegevuskava ettevalmistamine, kokkutoomiseks, hiljem aga seirata töö käiku ning anda aru tegevuse tulemuslikkusest.

    AVP-ga seonduv ei ole samas Riigikantselei põhimäärusest tulenev ülesanne, vaid valitsuskoalitsiooni otsus, mistõttu ei ole see kivisse raiutud ning võib kuuluda tulevikus ümbervaatamisele – näiteks, kui leitakse, et AVP-ga seonduv nõuab poliitilist vastutajat mõne ministri näol.

Kommenteeri