Aasta 2012 teel avatud valitsemisele
Peatselt minevikku vajuv aasta 2012 võib olla tulevikku kujundav. See on aasta, kus Eestis aegapidi arenenud infoühiskond esitas tõsise väljakutse senisele valitsemiskorraldusele. Selgus, et virtuaalruumis askeldavad kodanikud on ühtäkki võimelised organiseeruma ja oma hääle tänavatel kuuldavaks tegema, nagu see juhtus ACTA vastaste protestidega. Kuid ühiskondliku mõju saavutamiseks ei pruugi isegi tänavale minna – Harta12 toetuseks antud tuhanded e-allkirjad vallandasid nn. jääkeldri protsessi, mis peab aitama riigi juhtimist rahvale lähendada.
Kuidas pidada riiki, kui kolmveerand rahvast, nn. konstitutsiooniline enamus, on võrgustunud? Milline peab olema e-riik, et kodanikud selle omaks tunnistaksid? Vastust tasub otsida lihtsast tõest – räägi minuga. Me vajame riiki, mis oleks valmis ja võimeline rahvaga kõnelema, olema osa võrgustikust, mis moodustab ühiskonna. See ümbersünd on praegu päevakorras ja sõltub nii valitsusest kui kodanikest, kuidas sellega toime tuleme.
Üheks rahvusvaheliselt toodetud „ravimiks“ valitsemise kaasajastamisel on avatud valitsemise partnerlus, lühidalt AVP, millega ühinenud riigid lubavad kasutada IKT vilju ausaks, läbipaistvaks ja kodanikega dialoogi pidavaks valitsemiseks. Siit tulenes ka põhjus, miks osalusdemokraatiat väärtustavad vabaühendused toetasid Eesti liitumist AVP-ga. See sai teatavasti teoks 2012. a. aprillis, kui valitsus esitas Brasiilias toimunud kõrgetasemelisel konverentsil Eesti tegevuskava avatud valitsemise põhimõtete elluviimiseks lähiaastatel.
Juba tegevuskava kokkupaneku käigus jäi õhku küsimus, kuidas juhtida selle elluviimist. Avatud valitsemine on kogu valitsust, laiemalt kogu avalikku haldust mõjutav tegevus, mis ei toimu kuidagi möödaminnes. Riigi poliitiline juhtkond peab ise näitama head eeskuju ja ilmutama nõudlikkust , et bürokraatia harjumuspärast toimimist muuta.
Aasta 2012 saagist vaagides tuleb kurvalt tõdeda, et valitsuse ja arvestatava osa kodanikkonna suhted on pigem pingestunud kui partnerluse suunas edasi arenenud. See on viinud olukorrani, kus riigihalduse uuendamist ei juhi mitte täitevvõim seadusandja toel, vaid selleks tuleb vabariigi president appi kutsuda. See on aga väljakutse kogu senisele parlamentaarsele riigikorraldusele. Õnneks on presidendil jätkunud tarkust mitte hakata looma uusi institutsioone, vaid kaasata rahvas kõrgeima riigivõimu kandjana arutlema demokraatia uuendamise eesmärkide ja mehhanismide üle.
Kas eelõeldu tähendab, et AVP kui muudatuste tööriista võib nurka visata? Kindlasti mitte. Kodanikuühiskond peab hoidma kõik rauad tules, et saaksime lõpuks valitsuse, kes meiega räägib.
Raul Raudsepp
06.12.2012 00:43
Presidendil põld tarkust, kahjuks, vaid nurkasurutus ja oravanukkidest (=koonukad) kamandajad lasid jääkeldriks kutusd ventiili aururõhku tasandama…..loodame, et ei tasandu!